4 viisi, kuidas hõlpsamalt suhelda

1. Ole kohal ja hetkes

Kohati muutuvad konstruktiivsed diskussioonid ja arutelud hoopis vaidlusteks, mis omakorda kanduvad üle ebavajalikeks diskussioonideks täiesti kõrvalistest teemadest, mis olukorra lahendamise asemel tõstavad inimeste vahelist pinget ja võivad tekitada pikaajalisemat ebamugavust. Olemaks tõhus suhtleja, anna endast parim, et jääda ettevõetud teema juurde ja jõuda vestluse lõpuks kas meeldiva kompromissi või lahendini.

Kui sihilik rahuliku hoiaku säilitamine ei hoia ära vestluse järk-järgulist emotsionaalset eskaleerumist, pead olukorrast kasvõi füüsiliselt lahkuma ja andma mõlemale osapoolele ruumi rahunemaks. Seda tehes hoia siiski austavat liini ja seleta olukorda mõistlikus ja arusaadavas vormis. Näiteks võid öelda, et näed, et hetkel ei jõua vestlus kuhugi ja soovid seda teisel ajal jätkata.

2. Kuula

See võib tunduda kui enesestmõistetav soovitus, kuid tegelikult on vigane või passiivne kuulamine ka suhtlemisel kõige tihedamalt sooritatav viga.

Tunne, et sind kuulatakse, on üks parimatest kogemustest, mis inimestevahelist ühendust loob. Üks viisidest oma kuulamisoskuste parandamiseks on n-ö “aktiivne kuulamine”. See tähendab, et kuulates mõtled sa teisega aktiivselt kaasa ja annad endast parima, et jutu mõtet mõista, mitte ei osale kuulamisprotsessis passiivselt, samal ajal oma järgnevat lauset formuleerides.

Näita välja oma osalust kehakeelega, küsi nii palju selgitavaid küsimusi, kui vajad, et oma vestluskaaslast täielikult mõista, enne kui hakkad välja pakkuma oma järgnevat mõttekäiku.

3. Alusta väikestest asjadest

Kui tahad ehitada omavahelist mõistvust ja arusaama, küsi oma vestluskaaslaselt tema igapäevaelu kohta. Jaga seda samuti vabalt. Inimesed tunnevad üksteisega lähedust, kui räägime asjadest, mis leiame olevat ühised. Isegi konfliktiolukordades on tark tunnustada mõlemapoolset soovi leida olukorrale lahendus või rõhuda ühtsele heatahtlikkusele.

Võid arvata, et teleseriaalist või ilmast rääkimine on väga kauge tõelisest emotsionaalsest ja lähedasest suhtlemisest, kuid sellised tihedad ja “tühised” vestlused on palju tõhusamad viisid inimeste vahelise läheduse ja arusaamise loomiseks kui paar pikka ja “sügavat” arutelu.

4. Loe kehakeelt

Suurem osa suhtlemisest nii laste, sõprade kui teistega, ei koosne sellest, mida me ütleme, vaid sellest, kuidas me seda teeme. Mitteverbaalne suhtlemine on sinu kehakeel, su hääletoon, su vokaalne rõhuasetus, silmside, sinu füüsiline kaugus oma vestluskaaslasest.  Paremini suhtlema õppimine tähendab nii selliste signaalide lugemise oskust kui ka aktiivset teadlikkust sellest, milliseid sõnumeid sinu kehakeel edastab.

Enamasti tuuakse näiteid käte ristihoidmisest, silmsidemest jmt. Sellega võib kergelt alt minna. Näiteks autistlikud inimesed ei suudagi pilk-kontakti luua, käte-jalgade ristihoidmine võib olla vastaspoolele mugavaks asendiks jmt. Lapsega suheldes on kindlasti oluline laskuda samale tasapinnale – kui laps istub põrandal, istud põrandale ka Sina.

Austa oma vestluskaaslast ja usu, peagi leiate ühise keele!