Noore tugiisikul võivad olla raskused hoopis täiskasvanutega

„Kõige raskem on saada teised täiskasvanud inimesed omavahel suhtlema ja koostööd tegema. Saan ise olla eeskujuks suhtlemisel, aga kuidas teised seda vastu võtavad, sõltub nendest,“ räägib Ulla, kes on tugiisikuks kahele koolipikenduse saanud lasteaia viimases rühmas käivale poisile.

Valve jaoks on probleemiks või raskuseks olnud pigem see, et lapsel ei teki tema elu vastu huvi tundva täiskasvanu osas mingit arvamust. Ja probleemiks on ka see, et leida pidevalt tegevusi, mis teda huvitaks. Samas ei ole Valve kitsi, et kiita 12 aastast poissi, kellele ta tugiisikuks on: „Iga korraga, kui ta tuleb minuga kokku saama, on ta avatum ja julgeb oma arvamust välja öelda.“

Nii Valvel kui ka Ullal puudusid tugiisiku töö kohta eelarvamused, kuid nende motivatsioon oli sarnane. Ulla tahtis aidada oma kogemuste ja teadmistega neid, kes seda vajavad. Valve ütleb, et tema motivatsioon on täna sama, mis oli siis, kui ta ennast pakkus tugiisikuks: „Olla kasulik, vajalik, olla olemas kellegile, kes vajab, kes teda kuulaks, mõistaks ja lihtsalt olla...“

Kui neil oleks võimalus minna ajas tagasi ja rääkida iseendaga, kes alles läbib tugiisiku koolitust, teavad nad täpselt, mida öelda. Valve soovitaks koos lapsega õppimist ning Ulla ütleks lihtsalt: „Oled õigel teel!“