Konflikte esineb kõigi meie elus ning oskused nendega toimetulekuks on vajalikud igas valdkonnas. Konfliktide lahendamisel on abi mõnest põhimõttest, mille järgimine võimaldab meil oma igapäevaelu ja suhetega paremini toime tulla.

Eestlased ei kipu väga avatult teiste inimestega oma mõtetest, tunnetest ja vajadustest rääkima ning pigem kannatatakse vaikides liiga kaua, kuniks lõpuks konfliktsuure leegiga plahvatab. Sageli oletatakse, mida teine inimene mõtleb ja tunneb, kuigi tegelikkuses see võib olla hoopis vastupidine sellele, mida me ette kujutame. Teises äärmuses aga minnakse ka töökaaslaste, sugulaste või naabritevahelisi tülisid sageli kohtusse lahendama, kuigi piisata võiks palju vähemast.

Igas kogukonnas, sh asutuses võiksid olla olemas inimesed, kes oskavad sellistes olukordades appi tulla ja erapooletuna õigeid küsimusi esitada ja võimaldada kõikidel osapooltel rääkida ning teist kuulata.

Mis aitaks? 

Eestis on enam räägitud taastavast õigusest.

Taastav õigus toob kuriteo või konflikti tõttu kannatanud ja kahju eest vastutavad isikud omavahel suhtlema, võimaldades kõigil, keda konkreetne juhtum on mõjutanud, osaleda kahju heastamises ja positiivse tee leidmises. See on osa laiemast valdkonnast, mida nimetatakse taastavaks praktikaks, millest eraldi Eestis väga räägitud ei ole. Taastavat praktikat saab kasutada kõikjal, et ennetada konflikte, luua suhteid ja heastada kahju, võimaldades inimestel tõhusalt ja positiivselt suhelda. Taastavat praktikat kasutatakse üha enam koolides, lasteastutustel ja teenustes, töökohtadel, haiglates, kogukondades ja kriminaalõigussüsteemis. Taastav praktika võib hõlmata nii ennetavat lähenemist kahju ja konfliktide ennetamisele kui ka tegevusi, mis parandavad kahju, kui konfliktid on juba tekkinud. 

Taastav õigus on konflikti lahendamise meetod, mis ei asenda alati formaalseid menetlusi, kuid on heaks viisiks, mille abil leida hingerahu, jätta konflikt seljataha ja minna eluga edasi.

TÕ eesmärk (H.Zehr):

•       Suhete, mis juhtunu tõttu on kannatada saanud, taastamine/pirandamine ja sobivate lahenduste leidmine;

•       Võimaldada teo toimepanijal võtta vastutus oma tegude eest ning heastada kahjud;

•       Kannatanu toetamine ja talle hääle andmine;

•       Tulevikku vaatavate tulemusteni jõudmine;

•       Korduvõigusrikkumiste vähendamine;

•       Tervendada kahjustada saanud osalisi ja kogukonda ning ühiskonda tervikuna;

•       Arendada turvalist kogukonda ja üldist rahu.

Taastava õiguse eesmärgiks ei ole poolte ära leppimine, kuid see võib sageli protsessi käigus aset leida.

Taastava õiguse printsiibid:

Vabatahtlikkus - pooled osalevad protsessis vabatahtlikult. Pooled peavad mõistma protsessi olemust, sisu ja tagajärgi.

Konfidentsiaalsus - pooled on teadlikud, et kõik, mida protsessi käigus jagatakse, jääb osalejate vahele, v.a. erandid, mille puhul on oluline teavitada vastavat õigusorganit ning pooli endid.

Pühendumine - kui pooled jõuavad kokkuleppele, peavad nad olema toetatud ja vastutavad oma kohustuste eest.

Kahjude heastamine - taastav protsess pakub tähendusliku õiguse kogemuse, püüdes taastada seda, mis on kaotatud, kahjustatud või rikutud ja tegeleda sellega, mis on seda kahju tekitanud.

Osalejate väärikas kohtlemine - osalejaid jõustatakse austavalt ja õiglaselt, et leiaks aset turvaline dialoog, mille fookuses on tekitatud kahju, ilma et oleks ühe või mitme poole hirmutunnet või domineerimist.

Kaasamine - pooltele pakutakse protsessi, mis on kohandatud nende vajaduste kultuuri ja võimete järgi.

Turvalisus - protsessi läbiviijad peavad tegema põhjaliku ettevalmistava töö pooltega. Taastava õiguse protsess ei tohi kellelegi kahju juurde tekitada. Läbiviijate ülesanne on see risk minimaliseerida.

Justiitsministeerium on olulisena välja toonud, et kriminaaljustiitssüsteemis töötaksid läbivalt spetsialistid, kes näevad taastavas õiguses väärtust ning neil on oskused taastaval õigusel põhinevaid meetodeid oma igapäevatöös kasutada.

See tähendab, et taastavat õigust võiksid rakendada politsei, prokuratuur, kohtud, aga ka sotsiaal-, lastekaitse- ning tervishoiutöötajad, koolid, lasteaiad ning noorsootöötajad.

ÜRO soovitab liikmesriikidel töötada välja poliitika taastava õiguse arendamiseks, rakendamiseks ja taastavat õigust soosiva kultuuri loomiseks kogukondades, sotsiaal- ja haridusasutustes, õiguskaitse-asutustes ja kriminaaljustiitssüsteemis laiemalt. Viimast soovitavad ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee ja kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030. EL ohvrite direktiivis juhitakse tähelepanu, et taastava õiguse meetodid võivad olla kuriteoohvrile suureks abiks, kuid nende rakendamisel tuleks eelkõige arvesse võtta kannatanu huve ja vajadusi, leevendada talle osaks saanud kahju ja vältida edasise kahju tekkimist.

Taastava õiguse meetodid:

(Konflikti)ahendus (inglise keeles mediation) – tavaliselt kahe inimese vaheline konflikt, mille lahendamisse kaasatakse kolmas neutraalne inimene.

Taastav nõupidamine (ing.k conferencing) – kaasatakse rohkem osapooli, näiteks inimesed, keda vahejuhtum on mõjutanud, aga ka need, kes saavad kaasa aidata juhtumi lahendamisele või sellele, et see edaspidi ei korduks.

Taastav ring – ringi saab rakendada nii ennetava sekkumisena, nt kollektiivis suhete loomiseks ja hoidmiseks, kui ka juhtumite/olukordade järgselt, kus on olnud palju seotud osapooli, kellel on tekkinud erinevaid mõtteid-tundeid, mida on vaja reflekteerida ja jagada.

Miks rakendada taastava õiguse lähenemisi?

• Taastaval õigusel on suurem mõju, kui seda rakendatakse nii laialt kui võimalik – mida rohkem inimesi tunneb taastava õiguse põhimõtteid ja oskab neid elus rakendada, seda turvalisem on kogukonnal.

• Taastav õigus aitab kaasa ohvrikogemusest taastumisele.

• Taastav õigus aitab õigusrikkujal taas ühiskonnas toimima õppida.

• Taastav õigus vähendab korduvaid õigusrikkumisi.

Oluline on võimalikult varases staadiumis tekkinud konfliktide ja probleemidega tegeleda, see aitab ennetada tulevasi konflikte või nende eskaleerumist. Seda eriti klassides, koolides, töökeskkonnas ja väiksemates kogukondades aset leidnud juhtumite puhul.