Antud blogis on juttu sellest, et tõeline kuulamine on oskus, mis vajab harjutamist ja pühendumist. Kuulamine ei tähenda ainult vaikust, vaid hinnanguvaba kohalolu, jagaja loo aktsepteerimist ja ruumi loomist, kus inimene tunneb end tõeliselt kuulatuna. Selline kuulamisviis aitab inimestel paremini mõista oma mõtteid ja tundeid ning näha võimalusi, pakkudes tuge ja eneseusku. Kuulamise harjutamine koolitustel või igapäevaelus aitab märgata harjumusi, nagu vahele segamine või nõu andmine, ja arendada empaatiat. Kuulamine on kingitus, mis loob ühendust ja mõistmist, olles oluline nii isiklikes suhetes kui ka töökeskkonnas.
Kuulamine on justkui lihtne oskus, mis tuleb loomulikult. Või kas ikka tuleb?
Kui koolitustel küsin osalejatelt, milline on nende kuulamisoskus, vastavad paljud, et nad on head kuulajad. Kui aga hakkame kuulamist praktiseerima ja seejärel reflekteerime kogetut, jagavad paljudki osalejaid esile kerkinud harjumusi, mida sageli märkamatult rakendatakse: vahele segamine, hinnangute andmine, nõuannete pakkumine või oma kogemuste jagamine. Mitte paha pärast, vaid seepärast, et see tundub nii tavapärane ja enamasti ei märkagi seda.
Ent tõeliselt kohalolev kuulamine on hoopis midagi enamat. See on kunst ja oskus, mille õppimine ja harjutamine nõuab järjepidevat teadlikku pühendumist. See tähendab, et me ei täida jagaja vaikusi oma mõtetega, ei paku lahendusi, mida pole küsitud, ega ütle, mida meie sarnases olukorras teeksime. See tähendab lihtsalt kohal olemist ja jagaja loo kuulamist hinnanguvabas ruumis.
Miks on selline kuulamine oluline?
Kui inimene tunneb, et teda kuulatakse päriselt – ilma katkestusteta, oma kogemuste sissetoomiseta, hinnanguteta ja kiirete lahendusteta – sünnib turvatunne. See on ruum, kus ta saab ennekõike mõista ka ise enda mõtteid, tundeid ja vajadusi, ning näha selgemalt oma võimalusi edasiliikumiseks. Sellises vestluses ei ole peategelaseks kuulaja, vaid loo jagaja, kes saab avada ennast oma tempos ja täpselt nii palju, kui ta seda valmis tegema on.
Paljud inimesed ei ole kunagi kogenud seda, et neid tõeliselt kuulatakse. Aga kui nad saavad sellise kogemuse, kirjeldatakse seda tihti kui võimestavat ja lahenduskeskset vestlust. Kuulamine, kus puuduvad hinnangud, avab ruumi ressurssidele ja võimalustele. See on hetk, mil inimene saab võtta vastutuse oma mõtete, tunnete ja järgmiste sammude eest.
Harjutamise tähtsus
Kuulamine ei ole oskus, mis tuleks iseenesest. See vajab teadlikkust, harjutamist ja aega. Koolitused on ideaalne keskkond, et neid oskuseid lihvida. Läbi praktika saavad osalejad märgata oma harjumusi – kus tekib tahtmine vahele segada, nõu anda või jagada enda lugu. Refleksioon avab uksi arengule ja teadlikkusele, mida igapäevaelus tihti ei märka.
Ent selliste vestluste pakkumine ei ole oluline ainult koolitustel. See on võtmetähtsusega ka peres, sõprade ringis ja töökeskkonnas. Kuulates oma lähedasi, lapsi või kolleege hinnanguteta, aitame neil leida selgust,tuge ja eneseusku. Selline vestlus loob silla inimeste vahel ja aitab lahendada muuhulgas ka erimeelsusi, enne kui need eskaleeruvad.
Kuulamine on kingitus
Olla tõeliselt kohal ja kuulata on kingitus, mida saame üksteisele pakkuda. See kingitus ei nõua lisakulutusi ega erilisi ressursse, kuid selle mõju on sügav. Võime luua ruumi, kus inimesed tunnevad end väärtustatuna ja mõistetuna. Ruumi, kus tekib selgus ja julgus teha järgmine samm.
Kuulamine on oskus, mida tasub teadlikult õppida ja harjutada. See on kingitus nii teistele kui ka meile endile – sest kui kuulame tõeliselt, loome ühendust ja mõistmist, mida meie maailm vajab rohkem kui kunagi varem.
Kui soovid enda kuulamisoskust arendada, telli koolitus oma tiimile ja koge, kuidas see oskus võib muuta nii sind kui ka neid, keda kuulad.
Kirjuta ja küsi pakkumist!
