Taastav käsitlus on mõtteviis, mis näeb ette konfliktide ningõigusrikkumiste lahendamist või käsitlemist dialoogi, kaasamise ja kahjuheastamise kaudu. Seda saab järgida kriminaalõiguses, mille osaks on taastavõigus, kui ka teistelgi elualadel ning igapäevaelus, kasutades taastava praktikameetodeid ja lähtudes asjaomastest põhimõtetest. Taastav õigus on igaühe õigus. See saab pakkuda lahendusi, mis ületavadkaristuse ja süüdistamise piirid. Üheskoos tegutsedes saame tagada, et taastav käsitlusoleks kättesaadav ja seda rakendataks igas eluvaldkonnas.
Taastav käsitlus on mõtteviis, mis näeb ette konfliktide ningõigusrikkumiste lahendamist või käsitlemist dialoogi, kaasamise ja kahjuheastamise kaudu. Seda saab järgida kriminaalõiguses, mille osaks on taastavõigus, kui ka teistelgi elualadel ning igapäevaelus, kasutades taastava praktikameetodeid ja lähtudes asjaomastest põhimõtetest.
Taastav õigus on igaühe õigus. See saab pakkuda lahendusi, mis ületavadkaristuse ja süüdistamise piirid. Üheskoos tegutsedes saame tagada, et taastav käsitlusoleks kättesaadav ja seda rakendataks igas eluvaldkonnas.
Kujutlege maailma, kus konfliktile, erimeelsusele või eksimusele ei järgnevältimatult kättemaks, karistus ega pettumus, vaid tekib hoopis võimalusmõranenud suhteid taastada, mõista vastaspoolt ja teha juhtunuga rahu. See võibtunduda utoopiline, ent just sellist tulevikku püüab luua taastav käsitlusviis,seades esikohale inimväärikuse, vastastikuse austuse ja kahju heastamise.
Igal inimesel on õigus aktiivselt kaasa rääkida temagaseotud probleemide lahendamisel: erimeelsuste korral peaks kõik osalisedvõrdselt ära kuulama ja kaasama. Taastavate aruteluringide eestvedaja KayPranis (2005) on öelnud, et igaühel on oma roll õigluse saavutamisel ja igaühelpeaks olema sõnaõigus, kuidas õiglust teostatakse. Praeguses maailmas, kussotsiaalne ebavõrdsus, konfliktid ja ebaõiglus meid kõiki mõjutavad, on taastavkäsitlusviis olulisem kui kunagi varem. Sotsiaaltöös, kus sageli tegeletakseühiskonna kõige haavatavamate gruppidega, saab taastav käsitlus pakkuda uusi jatõhusamaid suhete parandamise võimalusi.
Artiklis selgitan taastava käsitlusviisiga seotudmõisteid ning toon välja, kuidas selle rakendamine töös inimestega aitab luuaõiglasema ühiskonna, kus iga inimene saab tunda end kuulatuna, väärtustatuna jakaasatuna, olenemata sellest, milline on tema sotsiaalne taust või kogemus.
Taastav õigus, taastav praktika ja taastav käsitlus: mis need on?
Aastal 2020. ilmus taastava õiguse kuu raames just sellele teemalekeskenduv ajakirja Sotsiaaltöö erinumber. Viimastel aastatel on ka Eestis taastava õiguse kõrvalhakatud kasutama termineid „taastav praktika“ ja „taastav käsitlusviis /taastav lähenemine“. Mujal maailmas tehakse seda juba pikemat aega. Kuigi needkolm terminit on omavahel tihedalt seotud, viitavad need erinevateleaspektidele või rakendamisvõimalustele taastava mõtteviisi raames.
Taastav õigus (ingl restorative justice)on käsitlus, mille järgi keskendutakse konflikti või kuriteo tagajärgedeparandamisele, mitte niivõrd süüdlase karistamisele. Selleks tuuakse kokku kõikosalised – kannatanu, teo toimepanija ja vajadusel ka kogukond – ningluuakse võimalus avatud dialoogiks ja kahju heastamiseks. See aitab kannatanulsaada tagasi rahu, toetab teo toimepanijat vastutuse võtmisel ja võimaldabtaastada sotsiaalse tasakaalu kogukonnas.
Eestis on senini räägitudki peamiselt taastavast õigusest, mis omakorda ontekitanud küsimuse, kuivõrd saaks seda rakendada näiteks haridus- jasotsiaalvaldkonnas, aga ka laiemalt igas organisatsioonis ning kogu ühiskonnas.Taastav õigus võeti algselt kasutusele vanglates ja aastaid hiljem hakatiasjaomase reformi käigus selle meetodeid rakendama mittekaristavate meetmetenaalaealiste õigusrikkujate erikohtlemisel (vt näidet). Taastavat õigust kasutataksegi peamiselt kriminaalõiguses,kus see on karistuse alternatiiv võikaristuse kõrval rakendatav lisameede.
Näide
Viieteistkümneaastane noor on läinud klassikaaslasele kallale ning tekitanud kehavigastusi. Kannatada saanud noore vanemad pöörduvad politseisse, kus alustatakse kriminaalasi.
Mitu kuud hiljem jõuab toimik prokuratuuri. Prokurör otsustab selle juhtumi korral rakendada vahendust kui taastava õiguse meetodit. Kumbki noor kohtub erapooletu vahendajaga, seejärel kohtutakse ühiselt, et rääkida juhtunust ja selle mõjust ning sellest, kuidas kahju heastada, aga ka kindlustada, et edaspidi selliseid olukordi ei juhtuks. Prokurör hindab, kas mõjutusmeede oli piisav või tuleb teo toime pannud noorele määrata lisaks mõni teise meetme rakendamine.
Taastav praktika (ingl restorativepractices) on laiem mõiste, mis tähistab mitmesuguseid tööriistu jameetodeid, mida saab kasutada mitte ainult õigusrikkumiste, vaid ka argielukonfliktide ja suhete halvenemise korral ning ka nende ennetamiseks. Taastavõigus on ennekõike seotud kriminaal-justiitssüsteemiga, kuid taastav praktikakõnetab ka teiste valdkondade asutusi ja spetsialiste. See hõlmab ennetustöödja konfliktide lahendamist erinevates olukordades.
Taastavat praktikat kasutatakse sageli koolides, töökohtadel, aga kaperekondades, kogukondades ja muudes sotsiaalsetes süsteemides, et toetadatugevate suhete loomist, vajadusel neid parandada ja harmoonia kujundada.Eesmärk on edendada suhtlemist, kuulamist, koostööd ja vastutustunnet. Taastavapraktika meetodid võivad olla formaalsed (nagu vahendus või aruteluringid) võimitteformaalsed (näiteks igapäevased vestlused, mis aitavad konflikteennetada).
Näide
Ettevõttes on tavaks korraldada iga hooaja alguses ja lõppedes aruteluringid, kus kõik osalejad saavad jagada tagasi- ja edasivaadet hooajale, oma mõtteid-tundeid ning seda, mida nad vajavad, et järgmine hooaeg oleks edukas ja motiveeriv. Ettevõtte kogemus kinnitab, et selline mõtete jagamine aitab tugevdada tiimiliikmete suhteid, õppida üksteise mõtteid kuulama ja võtta vastutus ühiste vajaduste täitmise eest.
Taastav käsitlus (ingl restorativeapproach) on mõtteviis ja filosoofia, mis näeb ette konfliktide ningõigusrikkumiste lahendamist või käsitlemist dialoogi, kaasamise ja kahjuheastamise kaudu. See on kõige laiem mõiste, mis hõlmab nii taastava õiguse,taastava praktika kui ka igapäevaelu võimalusi, kuidas taastavat mõtteviisirakendada. Taastav käsitlus tugineb arusaamale, et kõik, keda konflikt võikahju mõjutab, peaksid olema kaasatud ja ära kuulatud, lahendused aga peaksviima tervendamise ning vastutuse võtmiseni. See hõlmab ka ennetavat tööd jasuhete tugevdamist.
Näide
Taastav käsitlus koolisüsteemis võiks hõlmata taastavaid aruteluringe ja vahendamist probleemide lahendamiseks ning ka üldist suhtlus- ja käitumiskultuuri, mis soodustab avatud suhtlemist, kaasamist ja koostööd kogu koolis.
Kui noor on sobimatu käitumise tõttu koolist kõrvaldatud, siis peetakse temaga taastav vestlus, tema klassikaaslastega taastav aruteluring, samamoodi ka õpetajatega. Kui noor ükskord klassi naaseb, siis korratakse sama tegevust, et toetada nii selle ühe noore kooli naasmist kui ka ülejäänud klassi ja õpetajate toimetulekut ning omavahelisi suhteid.
Kõik kolm kontseptsiooni toimivad koos, edendades õiglust, vastutust jatervenemist nii kogukondades kui ka suhetes.
Miks on taastav käsitlus oluline?
Taastav käsitlus keskendub pigem kahju heastamisele kuisüüdlase karistamisele. See põhineb ideel, etteistele kahju tekitamine ei ole pelgalt seaduserikkumine, vaid kahjustab ka inimsuheteidja kogukonna tasakaalu. Traditsioonilises karistussüsteemis keskendutaksesüüdlasele ja tema tegudele, jättes sageli kõrvale kannatanud, nende lähedasedja kogukonna. Taastav käsitlusviis seevastu peab silmas kõiki osalisi – kannatanut, õigusrikkujat ja kogukonda –,andes neile võimaluse osaleda lahenduse leidmises ning aidata kaasa suhetetaastamisele.
Taastava õiguse üks põhiprintsiip on, et lahendus peaks tulema neilt, kedaolukord kõige enam mõjutab. Taastava õiguse teerajaja Howard Zehr (2015) on rõhutanud,et taastava õiguse põhimõtte kohaselt peavad need, keda juhtunu on kõige enammõjutanud, saama osaleda selle lahendamises. Seemuudab taastava käsitluse väga isiklikuks jakaasavaks, sest inimene saab võimaluse,et teda kuulatakse ja ta saab osaleda enda võikogukonna probleemi lahendamises. Ta saab jagada juhtunu mõju ja oma vajadusi,et elus edasi liikuda. Kui probleemide lahendamisse on kaasatud kõik osalised,põhinevad lahendused enamasti nende endi vajadustel, on põhjalikumad japüsivamad. Enamasti ootab nii kannatanu kui ka ühiskond, et teo toimepanijavõtaks vastutuse oma tegude eest. Traditsioonilise käsitluse korral tähendabsee enamasti karistuse saamist ja selle ära kandmist, taastava käsitlusviisi rakendamiselaga on tal võimalus aktiivselt kaasa aidata kahju heastamisele ja õppidasellest kogemusest ehk võtta päriselt vastutus kahju eest.
Olen praktikas näinud omajagu lugusid, kui taastav käsitlus on aidanudnoortel taastada suhted kogukonnas. Ka uuringud on näidanud, et see aitabvähendada korduvaid õigusrikkumisi ja toetada noorte arengut. Kui noor osalebprotsessis, kus tema teo tagajärjed toob välja teine inimene, tunneb tasuuremat vastutust oma tegude eest ja on motiveeritum oma käitumistkorrigeerima.
Taastav käsitlus ei peaks olema üksnes vähestelevalikuselt pakutav lahendus, vaid õigus, mis kuulub igaühele. Iga inimene, keda mõni konflikt, kuritegu või kahju mõjutab, peaks saamahääleõiguse selle lahendamisel. See kehtib ka lähedaste ja laiema kogukonnakohta, kes sageli võivad olla kaudselt mõjutatud. Olen näinud olukordi, kuskooli töötaja, lastekaitsetöötaja, politseinik, prokurör või nõustaja otsustabasjaosaliste noorte või täiskasvanute, jättes nad ilma osalemise võimalusest,mida võib-olla neil on just vaja olukorrast taastumiseks.
Inimõiguste advokaat Bryan Stevenson (2014) on öelnud: „Igaüks meist onenamat kui see halvim, mida oleme kunagi teinud.“ Taastavkäsitlusviis kinnitab seda põhimõtet: see ei määra inimest tema eksimustejärgi, vaid annab talle võimaluse osaleda lahenduse leidmises ja kahjuheastamises. Tegu ei määra inimest. Taastava käsitluse keskmes on usk,et iga inimene väärib teist võimalust ja õiglust tuleb kohaldada inimväärikustaustavalt ja tervenemist võimaldavalt.
Taastava käsitluse mõned rakendamisvõimalused
Inimestega töötavatel spetsialistidel on oluline aidata kogukonna liikmetelkasutada oma õigust osaleda neid mõjutavate konfliktide lahendamises, olgu seekogukonna konflikt, erimeelsus töökeskkonnas, koolikiusamine või peretüli. Toonselle kohta mõned näited.
Lastekaitsetöötajad puutuvad kokku perekondadega, kus lapsevanematel onerimeelsusi või on neil lahkhelisid laste ja teismelistega. Taastav käsitlus onüks võimalus toetada perekonda, et nad saaksid jagada ja kuulda, kuidas olukordon iga pereliiget mõjutanud, ning leida lahendus, mis aitab suhteid tervendada.See võimaldab ennetada suuremate konfliktide tekkimist.
Taastavat käsitlusviisi saab rakendada ka noorsootöös. Noored saavadõppida, kuidas oma tegude eest vastutus võtta ja seda, et konfliktidelahendamine on isikliku kasvu osa.
Taastava praktika ja käsitluse juurutamine igapäevaelus või kollektiivis onmitmeti kasulik. See aitab luua suhteid ja muuta need paremaks, keskendudesavatud ja ausale suhtlemisele ning konfliktide rahumeelsele lahendamisele. Kuiinimesed tunnevad, et neid on kuulda võetud ja nende vajadustega arvestatakse,suureneb usaldus ning üksteisemõistmine, mis omakorda vähendab pingeid. Kuierimeelsused ka tekivad, suudetakse neid tõhusamalt lahendada. Kollektiivisaitab taastav käsitlusviis kaasa koostöövalmidusesuurendamisele, sest loob toetavama ja kaasavama keskkonna, kus tuntakse endväärtustatuna ning julgetakse oma mõtteid avaldada.
Taastav praktika võimaldab probleeme ennetada, arendades empaatiat jaarusaamist. Kui õpitakse nägema asju teise inimesevaatenurgast ja mõistakse, kuidas enda käitumine võib teisi mõjutada, vähenevadpingeallikad. Taastav käsitlus aitab kaasa ka isiklikule arengule,suurendades eneseteadlikkust ja emotsionaalset intelligentsust, mis on olulisedoskused nii tööelus kui ka isiklikes suhetes.
Väärtused ja põhimõtted
Taastava käsitluse keskmes on olulised väärtused, mis loovad õiglasema jahoolivama ühiskonna aluse.
· Vastutus. Oma tegude tagajärgedega tuleb silmitsi seista ja nende lahendamisele aktiivseltkaasa aidata. Taastav käsitlus ei keskendu ainult süüle ja karistusele, vaidpaneb rõhku sellele, et osalised mõistaksid oma tegevuse mõju teistele ningpüüaksid heastada tekitatud kahju. Protsessi korraldaja ehk vahendaja vastutabaga selle eest, et asjaosalised saaksid osaleda turvalises protsessis, kustagatakse taastavatest põhimõtetest ja väärtustest kinnipidamine.
· Kogukond ja kuuluvustunne. Taastav õigus lähtub arusaamast, et konfliktilahendamine peab taastama ja tugevdama suhteid, mitte neid lõhkuma.
· Dialoog ja koostöö. Avatud suhtlemise kaudu saab igaüks väljendada omatundeid, vajadusi ja ootusi, mis võimaldab paremini mõista teineteisevaatenurki.
· Austus ja inimväärikus. Kõik osalised väärivad õiglast ja lugupidavatkohtlemist olukorrast olenemata. See loob aluse lahendustele, mis toovadtõelise õigluse ja võimaluse saavutada rahu, mitte lihtsalt saada karistuse.
Taastava käsitlusviisi põhimõtete hulgas rõhutatakse esiteks suhete taastamistja kahju heastamist, aga ka kaasamist, sest nii kannatanu ja teotoimepanija või konfliktis osalejad kui ka teised seotud inimesed on protsessilahutamatud osalised. Osalemine peab olema vabatahtlik, ilma sunnita, etlahenduste leidmine oleks siiras. Osaluse põhimõte tähendab, et kõigilosalistel on võimalus oma vaatenurkadest rääkida ja protsessis aktiivselt kaasalüüa. Lõpuks nõuab taastav protsess pühendumust, sest pikaajaliste jakestvate lahenduste saavutamine eeldab osaliste täielikku kaasatust javastutustundlikkust. Need põhimõtted tagavad, etkäsitlusviis on inimlik ja keskendub suhete tervendamisele.
Taastava praktika meetodid
Taastavas praktikas kasutatakse erinevaid meetodeid. Kõige enam on levinud vahendus(ingl mediation), kus kannatanu ja teo toimepanija või konfliktiosalised kohtuvad neutraalses keskkonnas, et arutada konflikti võiõigusrikkumise tagajärgi ning leida kahju heastamise ja edasiliikumisevõimalusi. Selle kõrval on Eestis viimastel aastatel rakendatud ka taastavataruteluringi. See võidakse korraldada ennetavalt või mõne juhtumi järel.Viimasel juhul on ringis osalejad mitte otseselt sündmuses kannatanud, vaidnäiteks lähedased, juhtunuga seotud spetsialistid või kogukonna liikmed.
Alates 2007. aastast on kriminaalmenetluse raames rakendatud vahendusmenetlust(varasem nimetus „lepitusmenetlus“) nii lähisuhtevägivalla juhtumites kui kavõõraste inimeste vahel aset leidnud õigusrikkumistes. Viimast võiks kindlastirohkem rakendada, sest see, et inimesed omavahel ei tunne, ei tähenda, etkõnealune protsess ei võiks anda kannatanule vastuseid või tuua rahu.
Viimastel aastatel on taastava õiguse meetodeid jõudsalt rakendatud kaalaealiste juhtumites. Kindlasti on seal veel suur potentsiaal, kuhu areneda,olgu need kuni 14-aastased teo toimepanijad või juhtumid, mille korral saabjätta kuriteomenetluse algatamata.
Maailmas on taastava käsitluse meetodite rakendamine andnud häid tulemusidelikaatsete juhtumite korral, näiteks surmaga lõppenud või seksuaalvägivallajuhtumid. See aga ei tähenda, et kõnealuste juhtumite korral ei peaksõigussüsteemi tavapäraseid meetmeid rakendama, kuid eelkõige kannatanutelemõeldes tuleks pakkuda seda käsitlusviisi, et toetada võimalust neil rahu tehaja edasi liikuda. Taastavaid aruteluringe saab pakkuda kogukondadele, kui sinnakuulunud noor või täiskasvanu on ajutiselt elanud eemal ja on kogukonda naasmasnäiteks kinnisest asutusest, raviasutusest või mujalt.
Tähtis on, etükskõik, millist taastava käsitluse meetodit ja millise juhtumi korralrakendatakse, peetakse kinni taastava käsitluse väärtustest ja põhimõtetest.
Kuidas muuta taastav käsitlus igaühele kättesaadavaks?
Vaatamata sellele, et taastav käsitlus pakub mitmesuguseid eeliseid, on kasellel teekonnal proovikive. Üks nendest on kindlasti nii sotsiaaltöötajate,õigussüsteemi töötajate kui ka laiemalt ühiskonna vähene teadlikkus. Tihti eiteata, et taastav käsitlus on olemas, või arvatakse, et see on keeruline jakulukas või eeldatakse, et töös olev juhtum ei sobi. Teadlikkus on aastategakindlasti paranenud, kuid ikka on oluline seda edendada. Nõnda muudamekogukonnad ja ühiskonna tervemaks.
Taastav käsitlus keskendub vastutuse, tervenemise ja kaasamise kauduõigluse saavutamisele. Kui taastav käsitlus muutub inimestega töötamisel jaühiskonnas laiemalt tavaliseks, on võimalik kujundada õiglasem ja sidusammaailm, kus konflikte ei lahendata üksnes karistuse, vaid ka tervenemise kaudu.
Kutsun üles mõtlema, kuidas taastavat käsitlus võiks igapäevaelus,töökohtades ja kogukondades paremini rakendada. See ei ole kauge teooria, vaidpraktiline lahendus, mis annab igaühele hääle ja õiguse õiglasemale tulevikule.
