Mitme asutuse koostöö Eestis. Kogemused taastava õiguse integreerimisel teiste teenustega

‍
Viimastel aastatel on Eestis toimunud märkimisväärsed arengud nii õigus- kui ka sotsiaalsüsteemis, sealhulgas ohvriabi ja taastava õiguse valdkonnas. Pikka aega on rõhutatud erinevate asutuste ja spetsialistide koostöö tähtsust, kuid selle praktiline rakendamine on olnud keeruline. Viimastel aastatel on aga astutud olulisi samme tõhusama koostöö suunas, et tagada süsteemis põhimõte „keegi ei jää kõrvale“. Üheks oluliseks edasiminekuks on olnud fookuse nihkumine kliendile kõigi vajalike teenuste pakkumisele koostöös, et vältida inimeste süsteemist välja langemist.

‍

Eesti väiksus on toonud kaasa eelise – valdkonna spetsialistid on omavahel tihedalt seotud. See on võimaldanud kiiret kohanemist ja teenuste arendamist, sealhulgas taastava õiguse rakendamist. Algusaastatel esines teadmatusest tingitud vastuseisu, kuid tänaseks on taastav õigus saanud koostöövõrgustiku oluliseks osaks.

‍

Taastava õiguse teenuse arengu algus Eestis

‍
^{Taastava õiguse tõsisem areng Eestis algas 2020. aastal, kui Norra suuremahuline projekt toetas mitmeid riiklikke asutusi taastava õiguse ja/või erikohtlemise arendamisel ning rakendamisel noortele. Selle projekti toel loodi teenused, mis ühendasid ohvriabi, politsei, prokuratuuri ja koolide teenused,pakkudes terviklikku tuge kuriteoohvritele.}

^{Sotsiaalkindlustusamet, olles selle teenuse arendamisel juhtrollis, alustas oma teekonda 2019. aastal, kui Annegrete, kes tol hetkel oli taastava õiguse teenuse juhiks, esitas taotluse osalemaks avaliku teenuse arendamise programmis ja tema taotlus läbis tiheda sõela, kuivõrd soovijaid oli väga palju. Nende meeskond valiti osalema avaliku teenuse arendamise programmis. Selle eesmärk oli luua interdistsiplinaarne meeskond ja alustada taastava õiguse teenuste rakendamist Eestis.}

^{Projekti raames loodi tugevad sidemed prokuratuuri, politsei ja sotsiaalteenuste vahel, et tagada terviklik lähenemine, mis arvestaks nii ohvrite õiguste kaitset kui ka kriminaalmenetluse ning noorte õiguste ja vajadustega. Meeskonda kaasati spetsialiste erinevatest valdkondadest –politseist, prokuratuurist, lastekaitsest, koolidest, õigussüsteemist ja ohvriabist. Koostöös loodi üks esimesi taastava õiguse teenuseid, kus kõik osapooled jagasid oma teadmisi ja kogemusi.}

Mitme asutuse koostöö praktikas

‍
^{Üks suurimaid muutusi, mille taastav õigus Eestis kaasa tõi, oli interdistsiplinaarne koostöö prokuratuuri ja politseiga. Nimetatud asutused hakkasid ühiselt tegutsema alaealiste õigusrikkumiste juhtumite puhul, pakkudes taastava õiguse teenuseid paralleelselt kriminaalmenetlusega. Esialgu oldi selle lähenemise suhtes skeptilised, kuid aja jooksul kujunes see lahenduseks, mis lisaks karistusele võimaldas osapooltel paremini mõista, mida toimepandud õigusrikkumine neile tähendas.}

^{Pärast esialgset edu alaealiste juhtumitega jõuti arusaamani, et koostööd tuleks laiendada ka lastemajaga, et rakendada taastavat õigust seksuaalvägivalla juhtumites. Lastemaja on juba pikalt tegelenud laste ja perede toetamisega ning teeb tihedat koostööd lastekaitse, politsei ja psühholoogidega.}

^{Taastava õiguse teenust on Eestis juhtinud Sotsiaalkindlustusamet, kuid nüüd on kaasatud ka teised institutsioonid ja spetsialistid, kes aitavad tõsta teadlikkust koolituste kaudu ning teenuseid pakkudes. Suur osa teenuse sisust ja praktikast põhineb erinevate spetsialistide panusel, kes on loonud tugeva koostöövõrgustiku.}

‍

Koostöö väljakutsed ja õppetunnid

‍
^{Kuigi koostöö on toonud kaasa palju positiivseid muutusi, ei ole see olnud lihtne teekond. Üks suurimaid väljakutseid on olnud erinevad lähenemisviisid ja arusaamad, mida spetsialistid ja teenusepakkujad omavad. Erinevate valdkondade esindajad – olgu nad politseist, prokuratuurist või sotsiaalvaldkonnast – on harjunud töötama oma süsteemis, mistõttu on uue ja tavapärasest erineva koostöö vormimine võtnud aega ning nõudnud ühtse arusaama ja ühiste eesmärkide seadmist.}

^{Eriti keeruline on olnud see, et mõned spetsialistid ei olnud valmis täiesti uusi meetodeid omaks võtma. Taastav õigus pakub lahendusi,mis ei piirdu pelgalt karistamisega, vaid otsivad võimalusi konfliktide lahendamiseks, kahjude heastamiseks ja kannatanute rahu taastumiseks. See on nõudnud nii kultuurilisi kui ka praktilisi muudatusi õigussüsteemis. Teadlikkuse tõstmine on olnud oluline ja see on jätkuv ülesanne.}

‍

Koostöö mõju ja tulemused

‍
^{Mitme asutuse koostöö taastava õiguse teenuses on toonud kaasa märkimisväärseid positiivseid muutusi. Esiteks on paranenud teenuste kättesaadavus ning tugevnenud ohvrite õiguste kaitse. Koostöö on toetanud ka lastekaitsetöötajaid, prokuröre, psühholooge ja politseinikke, kes on õppinud üksteise töövaldkondi paremini tundma ning leidnud uusi viise oma teenuste täiustamiseks.}

^{Eesti väiksus on siin toonud kaasa eelise – valdkonna spetsialistid tunnevad üksteist, mis loob soodsa pinnase tihedaks koostööks. Kuna paljud ametnikud ja teenusepakkujad on omavahel tuttavad, on neil lihtsam koostööd alustada ning teavitada üksteist uutest lähenemistest ja teenustest. See on positiivselt mõjutanud koostöö tõhusust, sest spetsialistid saavad kiiresti ühendust võtta, teadmisi jagada ja üksteist täiendavate teenuste osutamisel toetada.}

^{Eestis on erinevate ministeeriumide – Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Haridusministeeriumi – vaheline koostöö tõhus, kuna ametnikud tunnevad üksteist. See võimaldab innovaatilisi teenuseid, nagu taastav õigus, kiiremini rakendada, koguda pidevalt tagasisidet ja vajadusel teenuseid kohandada.}

^{Näiteks kui teenusepakkujad, politsei, prokurörid ja lastekaitsetöötajad tunnevad üksteise tööprotsesse, saavad nad paremini oma tegevusi koordineerida ja dubleerimist vältida. Ühiselt tegutsedes on võimalikka keerulisi olukordi kiiremini lahendada, kus on vaja mitme teenusepakkuja panust.}

^{Eestis toimiv ministeeriumide ja spetsialistide tihe koostöö loob hea aluse taastava õiguse teenuste veelgi tõhusamaks integreerimiseks, tagades, et kõik teenused saavad omavahel sujuvalt toimida ning pakkuda tuge nii ohvritele kui ka õigusrikkujatele kogu protsessi vältel.}

^‍

Taastav õigus ja ohvriabitöö teenused

‍
^{Taastava õiguse ja ohvriabitöö teenuste koostöö on Eestis kindlasti parem kui paljudes teistes riikides, kuna taastava õiguse teenus on riiklik teenus, mis on paigutatud samasse osakonda ohvriabiga – nii ministeeriumi tasandil kui ka rakendusüksuses. See võimaldab teenuseid paremini integreerida ja spetsialistide teadlikkust tõsta. Võimalusi tuleb pakkuda nii ohvritele kui ka õigusrikkujatele võrdselt, mitte lähtudes ainult spetsialistide isiklikest tõekspidamistest või teadlikkusest. Selles valdkonnas on veel omajagu tööd teha.}

‍

Kokkuvõte

‍
^{Mitme asutuse koostöö taastava õiguse ja ohvriabiteenuste raames on Eestis olnud edukas ja toonud kaasa olulise arengu. Erinevad teenused on õppinud üksteise tegevusi täiendama ning ületama oma valdkondade piire. Samas on veel arenguruumi, et tagada kõigile abivajajatele terviklik ja jätkusuutlik tugi. Taastav õigus on Eestis juba oma väärtust tõestanud ning järgmine samm on laiendada teenuseid suuremale sihtrühmale ning arendada edasi teenustevõrgustikku.}

‍
Artikli koostas: 

^{Annegrete Johanson on taastava õiguse koolitaja, vahendaja ja konsultant. MTÜ RuaCrew ning Euroopa Taastava Õiguse Foorumi (EFRJ) juhatuse liige.}

^{Annegrete on EFRJ koolituste komitee, koolide ning soolise vägivalla töögrupi liige.}

‍
Originaalartikkel on leitav SIIT.